Ajaloomuusemi näitus „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“ räägib koerast, inimesest ja nende ühisest pikast teekonnast.
Me kõik teame väljendeid nagu koeraelu, koeraamet, koerailm, mis kõik tähendavad midagi rasket ja ebameeldivat. See pole sugugi nii, koera teekond tänasesse on olnud küll pikk ja heitlik, aga ka põnev, seiklusrikas ja lõhnarohke! Ja koeraelus ei ole punast värvi – sest koerad seda ei näe!
Arheoloogilised koerahammaste leiud Sindi lähedalt Pulli kiviaja asulast kinnitavad, et juba 11 000 aastat tagasi, ajal kui inimene siiakanti elama asus , oli tal vähemalt üks sõber – koer. Tänapäeva teadmised ja oskused on võimaldanud anda Eesti esimesele koerale keha ja välimuse ning ajaloomuuseumi näitusel olev Pulli koer pakubki esmakordset võimalust piiluda 11 000 aasta tagusesse aega.
Inimese ja koera ühine tee on olnud pikk ja heitlik. Sajandeid tagasi lemmiklooma staatusse tõusnud neljajalgsesse kaaslasse on suhtutud erinevatel aegadel erinevalt. Küll on koer olnud müstifitseeritud objekt, keda on kardetud ja kes on olnud ajendiks erinevate legendide sünnil. Samas on ta olnud märkamatu asendatav tööloom, siis jälle inimeseväärilise hinnaga või hoopis omaniku sotsiaalset staatust rõhutav aksessuaar, popkultuuri osa ning sotsiaalmeedia staar.
Näitusel on olulist rõhku pandud sellele, kuidas on inimene koera muutnud. Mida koerad on andnud teaduse ja innovatsiooni arenguks ning mida tänu teadusele teame koerte kohta täna. Külastajal on võimalik erinevate interaktiivsete objektide kaudu “koera nahka” pugeda ja kogeda maailma koera vaatest ja vajadustest lähtuvalt. Samuti õppida tundma koerte salakeelt ja maailmataju.
Koguperenäitusele ootame igas vanuses koerasõpru, aga ka inimesi, kes ei ole kunagi varem koertega lähemat tutvust teinud. Näitust saab läbida koera käpajälgedes, kuulata, mis koer on sloughi, proovida mõista koerakeelt, istuda Pulli koeraga koos lõkke ääres ja pikutada kuudis. Ketti kedagi ei panda 🙂