Ajaloo võlu seisneb küsimuste küsimises ja neile vastuste otsimises. Mida vähem tõendeid, seda põnevam! Muinasaja ühiskonna identiteet ja võimusuhted on kirgi kütnud viimased paarkümmend aastat. Näitusega „Miks Eesti ei ole kuningriik?“ tõstame need teemad taas esile ja küsime, kuidas toimis Eesti aladel ühiskond muinasaja lõpusajanditest kuni Jüriöö ülestõusuni keskajal. Mis siin läks teisiti või sarnaselt võrreldes naabermaadega, kus olid juba oma kuning- või vürstiriigid?
Eesti puhul on kuninga ameti olemasolu pakutud juba pronksiaega (1100–500 eKr). Muinasaja lõpul oli siinne ühiskond liikumas mõne tugeva pealiku poolt juhitud kogukondadest tsentraliseerituma korralduse poole. Või kas oli? Aga kui oli, siis kes seda ettevõtmist juhtisid? Olid nad omad või võõrad? Miks rahvas kuningateemat oma vanasõnades, kohanimedes edasi kandis? Kas Eesti taasiseseisvumise aegne kuningriiklaste liikumine oleks Eesti kuningriigiks pööranud?
Küsimusi kipub olema rohkem kui vastuseid, sest vastamiseks on võtta arheoloogiline leiuaines, mis on katkendlik, vanu dokumente, mis on väljajättelised, ja kroonikaid, mis on võõraste poolt kirjutatud. Kuid üks oluline tegur ajaloojutustuses on teadlaste teadmised ja tõlgendusjulgus. Seetõttu oleme oma näitusele kutsunud küsimusele „Miks Eesti ei ole kuningriik?“ vastama neli tippteadlast: kaks arheoloogi, numismaatiku ja ajaloolase. Niisiis miks Eesti ei ole kuningriik?
Eesti Ajaloomuuseum
02.06.23 – 23.03.25
Piletid ja lisainfo: https://www.ajaloomuuseum.ee/naitused/ekspositsioonid/miks-eesti-ei-ole-kuningriik